• Nägija (Vol.1)

    Mõtlesin kirja panna ilma igasuguste filtriteta, oma ühe elus toimuva situatsiooni, mis läbi aastate vilksab mul jälle mällu. Nendel hetkedel tunnen ma taas neid hirmu tundeid ning ikka ja jälle, on valla minu uudishimu.Täna olen jälle seal punktis, kus tunnen kõhedust selle üle, mida ma nägin ja mida ma tundsin. Et aru saada… ma siis räägin lähemalt… Olin kuskil 14 aastane, kui vanemad kinkisid mulle mu esimese suure jalgratta. Mäletan seda päeva nii eredalt, kuidas kokku pandi ja kuidas hüplesin seal vanemate ümber, nagu kannatamatu väike laps. Ühel hetkel, kui ratas kokku sai, tahtsin viivitamatult ühe pikema ringi maha sõita. Mind ei kõigutanud sel hetkel kole ilm. Sadas peenet vihma…

  • Kuidas siis mu viiesel selle õppimisega on?

    Ma ei imesta selles osas üldse, et Mirtelile õppida meeldib. Nii kui ta kahe aastaselt sõnad suhu sai, on tal see pisik külge jäänud. Tahab areneda ainult edasi ja edasi… Ok, mu jutust hakkaks kooruma, nagu mu viiene oleks juba geeniuse tasemel 😀 . Kusjuures, kui ma pidasin Facebookis Mirteli päevikut (kinnine grupp), siis jäädvustasin tema arengu etappe, ning mis ma hiljem küla pealt kuulsin? Seda, et ma teen oma jutuga lapsest geeniuse. Tänaseks see inimene seda lehte enam ei näe, kuna ma viskasin lihtsalt ta listist välja. Ei ole vaja ju vaadata, kui geeniuse ma temast teen 😀 . Kõige esimene raamat, mille järgi ta üldse õppima hakkas, oli…

  • Aasta tagasi, veidi raske periood.

    Olen selle looga nüüd paar nädalat viivitanud ja nüüd saab see lugu ilusti must-valgelt kirja. Tegelikult pole ma tahtnud ega plaaninud seda kirjutada, aga võtsin ühes FB grupis sõna, kus uuriti nabasonga kohta ja siis ma kommenteerisin ka, et minu beebil nabasong, ning saime sellest lahti. Sellest hetkest peale, jooksis mu postkasti kirju, et kuidas ja mida me tegime. Tänu paljudele kirjadele, tuli mõte, et teeks täitsa blogi posti. Kindlasti nüüd aasta aega hiljem, tuleb see jutt mul veidi kergemalt, kui oleks varasemalt see olnud. Öeldakse, et song tuleb beebidel siis, kui nad palju röögivad, eks? Käsi südamel, mu beebi oli maru rahulik! Väike kääks tuli ainult siis, kui kõht…

  • Autoimmuunne trombotsütopeenia

    Kirjutan enda kogemustest oma haigusest. Sellest tuleb üks ütlemata pikk blogi postitus, aga kui ma juba kirjutan oma kogemustest ja sellest haigusest, siis võikski jääda see ainukeseks postituseks, mitte haigus vol2 ja haigus vol3 ja haigus vol4 ja noh, saate ise ka aru juba lugedes, et jube tüütu.Seda ma ütlen, et korralik raamat on sellest tulemas… Aga algul räägin lühidalt, mida tähendab üldse trombotsütopeenia. Trombotsütopeenia on trombotsüütide ehk vereliistakute vähesus veres. Trombotsütopeenia tekib erinevate haiguste tagajärjel, mis põhjustavad trombotsüütide tootmise vähenemist või nende lagunemise suurenemist.Trombotsüütide tootmise vähenemist luuüdis põhjustavad pahaloomulised vereloomehaigused, mis haaravad luuüdi (leukeemia, aplastiline aneemia), alkoholi liigtarvitamine ja mõned ravimid.Veres on normaalselt 140-320×109/l trombotsüüti ehk vereliistakut. Kui trombotsüütide…

  • ”Sa pole üksi”, kui su elu on keerulise pöörde võtnud.

    Ma pole vist kunagi oma elujooksul nii palju korraga lugenud raamatut, kui nüüd ja seda veel kahe lapse kõrvalt. Õnneks saan ma seda lubada, kui imeline laste isa on kodus ja see kõik saab võimalikuks. On väheseid raamatuid, mis mind tõeliselt haarab, aga Jane Paberit raamat on selline, mida käest nii lihtsalt ära ei pane. Raamat koosneb tema blogist. Kõik jutud, mis ta on kirjutanud internetti, on pandud ühte kohta kokku. Tegelikult on raamat enamjaolt kurvema tooniga, aga lõpp kisub tõeliselt kurvaks. See on elu. Ja tegelikult imestan ma üldse, et sellise raamatu raamatukogust laenasin. Tavaliselt loen ainult psühholoogia osakonna raamatuid. Need on minu jaoks haaravad ja nii mõneski situatsioonis…

  • Kõige mugavam ja kiirem kodu puhastus! Jagan sooduskoodi ka :)

    Vitasept Wipes (alkoholiga) rätikud on meil kodus mega tihti kasutuses ja ma tõesti kiidan neid! Räägin teile sellest lähemalt. ASENDAMATU ASI MAJAPIDAMISES! Kuna mu kaks last on pidevalt elutoa aknast välja vaatamas nii, et nad reaalselt pistavad oma musi-suu või näpud vastu klaasi, siis jääb korralik läga klaasile maha. Eriti õudne on see siis, kui nad on äsja midagi näksinud ja siis see sama pläust jääb aknale. Kui ma nendest rätikutest midagi ei teadnud ja kodus neid polnud, olin tegelt mega ahastuses, sest vaja oli koguaeg puhastada. Võtsin siis välja puhastusvahendi, otsisin lapi ja siis jälgisin, et triibud maha ei jääks. Või näiteks peegel vannitoas. Ikka pritsib sinna veepritsmeid või…

  • Katsetan magnetiga näomaski! :)

    Kuigi ma suur katsetaja näo teemadel pole, sest enda näonahk on pidevalt probleemne ja nii mõnigi asi keerab mu näonaha veel hullemaks. Mulle saadeti wellneo magnetiga näomask ja kogusin paar päeva küll aega, et julgeksin seda näkku panna, kuna tänagi pole kiita mu nahaga. Aga näitan teile pilte, nii palju kui ma tegin ja muljetan ka veidi. (Ps. Pildid on veidi udused, aga hommikud ongi üsna sellised… 😀 ) Muljetan veidi juurde lisaks piltidele. Nagu öeldud sai, pelgasin katsetamast oma näonaha pärast, aga näete, ma tegin selle ära! Kui algul selle näkku panin, siis hakkas nahk õhetama. Esimene mõte oli, et ma pean selle kohe maha võtma, sest ÄKKI mu…

  • Tundsin end printsessina!

    Ma ei mäleta oma lapsepõlvest suurt midagi, et oleksin kleidi kandja olnud. Pole seda isegi emalt küsinud. Mäletan, et nii kui silm lahti läks, nii läksid dressipüksid jalga, pluus selga ja plätud varba otsa ja ÕUE. Oma pisikese Mirteli pealt näen, et tema on uhkusega igapäev printsess. Oleme võimaldanud talle kapitäis kleite, millevahel ta saab igapäev vastavalt tujule valida. Olgu ta siis nii uhke, sitse-satse, litreid täis. Olen lubanud tal nendega trööbata ja olla ükskõik kus. Möödaminevad inimesed ikka küsivad, et ”kuhu peole minek?” , aga ei kuhugi… lihtsalt õue. Talle meeldib ilus olla ja meile meeldib, et talle meeldib. Nii kui mulle tütar sündis, teadsin kohe, et printsess hakkab…

  • Need hambad….why nii raskelt?

    Ma ei imesta, kui ma kirjutan üsna emotsiooni najal seda postitust, kui ma reaalselt olengi väsinud, kurb, nõutu. Tegelikkuses tahtsin ma täna ühe koostöö ära lõpetada ja õues veidi pildistada aga ma lihtsalt ei saa.. istun koos pojaga toas ja proovime hakkama saada.Nimelt, jõmmil tekkis eile vastu ööd ootamatult kõrge palavik. Kell oli 23.00 ja ta lebas põrandal. Hakkasin talt riideid ära võtma, sest kell ka selline, et täiesti normaalne kaisu aeg… jeeebus….ta lausa põles! Otsisin koheselt kraadiklaasi üles ja panin alla… 38.8 oli mu silme ees. Andsin panadoli siirupit ja mulle tundus, et see isegi mitte ei mõjunud talle. Ta põles edasi aga peale rohu andmist, pani ta kohe…

  • Niisama elunautlejatest.

    (Panin ahvatluseks blogi teemale Tarvo Alev fotosessiooni pildi üles ja kui ma paar pilti veel kätte saan, siis teen ühe blogi posti ainult sessioonist teile.) Tegelikult oli mul valmis kirjutatud üks teine blogi lugu, mida pidin veel üle lugema ja muutma, aga otsustasin jätta selle loo sinna paika ja viskasin suisa prügikasti. Noh, viimasel ajal on mul tegelikult täiesti blogi paus olnud. Ma pole tahtnud midagi kirjutada ja midagi avaldada, sest ma lihtsalt tundsin, et olen blogis kaotamas ”iseend”. Täiesti loomulik! Ma üritan vaikselt jälle ree peale saada ja olla aktiivsem. Ma ei saa ütlemata jätta, et instas olen ma aktiivsem ja see on mulle oluliselt rohkem hakanud meeldima, sest…