• Mida me ei tea, seda meie jaoks ka ei eksisteeri…

    Olen endamisi mõtisklenud siin paar viimast päeva, et sulgen enda blogi platvormi ja võtan asja sellisena, et see oli üks väike osa minu elust. Miks? Sest minu ümber on tekkinud mõni eriti vaenulik inimene, tänu blogimisega. Nad on minu jaoks täiesti võõrad inimesed, justkui ”mitte keegi’d ”. Üks on teinud minust rohkem juttu, kui teine või kolmas..kuid seda ka täiesti oma arvamusele põhinevalt. Justkui oleksin kellegile kanna peale astunud, sest mul on enda arvamus ja ma ajan õiget asja.Miks ma pean seda jama endast läbi laskma? Ma olen tundnud viimased paar kuud täiesti seinast seina tundeid ja just tänu mõne inimese vaenulikkusele. TÄNA. Võtsin vastu otsuse, et ma blogin edasi……

  • ”Sind jälgitakse!”

    Oh see armas ja tore aeg…päkapikkude aeg! Mulle nii – nii meeldis, kuidas üks ema kirjutas enda Facebooki lehele, et ta loeb oma lastele iga aasta sõnad peale, et nad ei usuks kunagi seda suurte inimeste manipulatsiooni, kui päkapikkudega hakatakse ähvardama.Ma ei ütle, et ma oleksin ideaalne ema..Ilmselgelt olen ma ka lapsele öelnud, et palun ära jonni nii palju, päkapikud piiluvad! või, et korista palun tuba ära, siis näevad päkad ka, kui tubli sa oled!Me ütleme, et päkad piiluvad akna taga… See paneb mind mõtlema..Kas Mulle meeldiks, kui keegi piiluks mind akna taga? Ei tee me seda ise ja miks ma peaks lapsele süvendama, et teda piilutakse… just need päkad,…

  • Ma ei saa hästi aru. Kas tahetakse karistada lapsi või vanemaid?

    Juhtusin lugema sellist artiklit, millele reaalselt tahaks paar sõna vastu öelda. Seda artiklit saad lugeda SIIT.Esiteks juba esimene pool lauset: ”Lapsevanem, kes ei lase oma last kaitsepookida, on ühiskonnale palju ohtlikum kui kanepitarbija…”. Nojah..Huvitavad paralleelid, ma ütleks selle peale. Ja kui me räägime siin sellest teemast, et vaktsineerimisvastased peaksid jääma ilma lastetoetustest, siis keda sellega karistatakse? Lapsi!See raha ei ole ju vanematele, vaid lastele. Üksik vanemal on tõesti sellisel juhul raske, kuna kui on beebi, siis kuidas see beebi saab eluks vajaliku? Lippab ringi ilma mähkmeteta ja ei saa süüa (kui pole rinnapiima). Ma ei usu, et selline asi üldse läbi läheks. Pigem on see taas nõrgemate hirmutamine, et nüüd…

  • Tahaks midagi fäänsimat.

    No kui vara või hilja te alles jõulude peale mõtlete? Minu jõulu mõtted tulevad juba oktoobri kuus. Mõtlen varakult kinkidele, sest neid on omajagu palju, et mida ja kellele. Oktoobri lõpus on mul ALATI tunne, et midagi on nagu puudu või, et ma olen omadega mingi asjaga juba ammu hiljaks jäänud. Aga see kõik on üle mõtlemine 😀 Ja näiteks igal aastal on novembri kuu juba see, kus me kaunistame toad ära. Paneme värvilised tuled rippuma ja Mirtel kaunistab siis enda riiulid kuuse kaunistustega. Seda aega on tegelikult ju mega vähe, kus neid tulukesi nautida saab ja minu meelest täitsa ok, et me novembri kuus juba seda teeme, sest ma…

  • Vaktsineerimine on vabatahtlik!

    ”Vaktsineerimine on vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või tema seaduslik esindaja. Enne vaktsineerimise läbiviimist kontrollib tervishoiutöötaja inimese tervislikku seisundit ja teeb kindlaks, kas esineb immuniseerimise ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste olemasolul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi. ” Nii on kirjas Eesti.ee lehel. Mul tekib automaatselt küsimus, kas ikka on? See tähendaks ju seda, et perearst küsib mu käest, et kas ma soovin last vaktsineerida või mitte. Jah, nad küsivad seda, aga kui ma ei soovi last vaktsineerida, siis MIKS või KELLELE ma pean seda allkirja andma, kui ma seda ei tee? See on ju vabatahtlik. Aga kui ma vaktsineeriks ja esitaks A4…

  • Nägija (Vol.1)

    Mõtlesin kirja panna ilma igasuguste filtriteta, oma ühe elus toimuva situatsiooni, mis läbi aastate vilksab mul jälle mällu. Nendel hetkedel tunnen ma taas neid hirmu tundeid ning ikka ja jälle, on valla minu uudishimu.Täna olen jälle seal punktis, kus tunnen kõhedust selle üle, mida ma nägin ja mida ma tundsin. Et aru saada… ma siis räägin lähemalt… Olin kuskil 14 aastane, kui vanemad kinkisid mulle mu esimese suure jalgratta. Mäletan seda päeva nii eredalt, kuidas kokku pandi ja kuidas hüplesin seal vanemate ümber, nagu kannatamatu väike laps. Ühel hetkel, kui ratas kokku sai, tahtsin viivitamatult ühe pikema ringi maha sõita. Mind ei kõigutanud sel hetkel kole ilm. Sadas peenet vihma…

  • Autoimmuunne trombotsütopeenia

    Kirjutan enda kogemustest oma haigusest. Sellest tuleb üks ütlemata pikk blogi postitus, aga kui ma juba kirjutan oma kogemustest ja sellest haigusest, siis võikski jääda see ainukeseks postituseks, mitte haigus vol2 ja haigus vol3 ja haigus vol4 ja noh, saate ise ka aru juba lugedes, et jube tüütu.Seda ma ütlen, et korralik raamat on sellest tulemas… Aga algul räägin lühidalt, mida tähendab üldse trombotsütopeenia. Trombotsütopeenia on trombotsüütide ehk vereliistakute vähesus veres. Trombotsütopeenia tekib erinevate haiguste tagajärjel, mis põhjustavad trombotsüütide tootmise vähenemist või nende lagunemise suurenemist.Trombotsüütide tootmise vähenemist luuüdis põhjustavad pahaloomulised vereloomehaigused, mis haaravad luuüdi (leukeemia, aplastiline aneemia), alkoholi liigtarvitamine ja mõned ravimid.Veres on normaalselt 140-320×109/l trombotsüüti ehk vereliistakut. Kui trombotsüütide…

  • ”Sa pole üksi”, kui su elu on keerulise pöörde võtnud.

    Ma pole vist kunagi oma elujooksul nii palju korraga lugenud raamatut, kui nüüd ja seda veel kahe lapse kõrvalt. Õnneks saan ma seda lubada, kui imeline laste isa on kodus ja see kõik saab võimalikuks. On väheseid raamatuid, mis mind tõeliselt haarab, aga Jane Paberit raamat on selline, mida käest nii lihtsalt ära ei pane. Raamat koosneb tema blogist. Kõik jutud, mis ta on kirjutanud internetti, on pandud ühte kohta kokku. Tegelikult on raamat enamjaolt kurvema tooniga, aga lõpp kisub tõeliselt kurvaks. See on elu. Ja tegelikult imestan ma üldse, et sellise raamatu raamatukogust laenasin. Tavaliselt loen ainult psühholoogia osakonna raamatuid. Need on minu jaoks haaravad ja nii mõneski situatsioonis…

  • Kõige mugavam ja kiirem kodu puhastus! Jagan sooduskoodi ka :)

    Vitasept Wipes (alkoholiga) rätikud on meil kodus mega tihti kasutuses ja ma tõesti kiidan neid! Räägin teile sellest lähemalt. ASENDAMATU ASI MAJAPIDAMISES! Kuna mu kaks last on pidevalt elutoa aknast välja vaatamas nii, et nad reaalselt pistavad oma musi-suu või näpud vastu klaasi, siis jääb korralik läga klaasile maha. Eriti õudne on see siis, kui nad on äsja midagi näksinud ja siis see sama pläust jääb aknale. Kui ma nendest rätikutest midagi ei teadnud ja kodus neid polnud, olin tegelt mega ahastuses, sest vaja oli koguaeg puhastada. Võtsin siis välja puhastusvahendi, otsisin lapi ja siis jälgisin, et triibud maha ei jääks. Või näiteks peegel vannitoas. Ikka pritsib sinna veepritsmeid või…

  • Tundsin end printsessina!

    Ma ei mäleta oma lapsepõlvest suurt midagi, et oleksin kleidi kandja olnud. Pole seda isegi emalt küsinud. Mäletan, et nii kui silm lahti läks, nii läksid dressipüksid jalga, pluus selga ja plätud varba otsa ja ÕUE. Oma pisikese Mirteli pealt näen, et tema on uhkusega igapäev printsess. Oleme võimaldanud talle kapitäis kleite, millevahel ta saab igapäev vastavalt tujule valida. Olgu ta siis nii uhke, sitse-satse, litreid täis. Olen lubanud tal nendega trööbata ja olla ükskõik kus. Möödaminevad inimesed ikka küsivad, et ”kuhu peole minek?” , aga ei kuhugi… lihtsalt õue. Talle meeldib ilus olla ja meile meeldib, et talle meeldib. Nii kui mulle tütar sündis, teadsin kohe, et printsess hakkab…