:)

EBA! olin kahevahel. osaleda või mitte? Otsustatud!

EBA ehk eesti blogiauhinnad. Nii kui registreerimine lahti läks, ma isegi ei mõelnud sellepeale, et ma võiksin kandideerida. Ma lihtsalt alahindan end koguaeg niivõrd palju vist, et mul oli mõttes ainult: Milleks? Kes olen mina suurte tegelaste keskel, et võtaksin osa?
Siis märkasin väga palju facebooki ühes grupis, kus järgemööda blogijad kirjutasid, kuidas osa võtavad ja neid on tõega palju! See süstis minusse veidi juba tunnet, et võiks kaaluma hakata. Läksin EBA leheküljele ja hakkasin vaatama, mis kategooria alla ma üldse end liigitada saaksin. Nii kiirelt kui vajutasin ”registreeri” nuppu, nii kiirelt see aken mul taas kinni läks! Jälle hakkasin vist alahindama end, et: No kuule… võta end kokku. pole ma suur blogija ja postitan lugusid nii kuidas jumal juhatab. See, mis on mu facebooki/instagrami jälgijate arv, ei eelda veel, et nad kõik loeksid mu postitusi ja huvituksid üldse, mida ma kirjutan. See on kõigest number. Olen nagu nõel heinakuhjas, kus keegi isegi pool päeva hiljem ei mäletakski, kes see Irma on. (Aga tegelt olen mõelnd küll, et huvitav, kui palju reaalseid jälgijaid mul on)
Läks mõni päev mööda. Mõtlesin taaskord EBA’le, sest nii paljud aina rohkem sellest teemast kirjutavad. Tuli juba suurem tahtmine ära end registreerida. Ka see läks aiataha! Sulgesin EBA lehe üsna pea.
Nüüd Täna, kus on mõni päev veel aega registreerida, siis ma tegin selle ära! JAH! MA REGISTREERISIN END EBA LEHEL ÄRA!
Oli kaks kategooriat, kuhu alla ma end liigitada oleksin saanud. Päris pikalt ma mõtlesin selle üle ja vaatasin oma vana ning uue blogi lehe ka üle, et millest ma enim kirjutan. Ma leian, et oli õige registreerida end teemasse ”pere- ja beebiblogid” . Minu elu ju koosnebki suuresti kahest armsast lapsest ja oma pere tegemistest ja lastest ma blogisse kirjutangi. 
Ma ei tea miks, see registreerimine tõi minus kerge stressi tunde aga samas on see nii põnev. Pole ma iial selles varem osalenud. 
Ma ei regand end auhindade pärast. Olen arvamusel, et ma pisike blogija oma harva esinevate postitustega auhindasid kätte ei saa aga ma leian, et minust jääb märk ikka maha! Ja see ühtsem tunne on ma arvan kõige olulisem! 

Päikest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga