:)

Mida me ei tea, seda meie jaoks ka ei eksisteeri…

Olen endamisi mõtisklenud siin paar viimast päeva, et sulgen enda blogi platvormi ja võtan asja sellisena, et see oli üks väike osa minu elust.
Miks? Sest minu ümber on tekkinud mõni eriti vaenulik inimene, tänu blogimisega. Nad on minu jaoks täiesti võõrad inimesed, justkui ”mitte keegi’d ”. Üks on teinud minust rohkem juttu, kui teine või kolmas..kuid seda ka täiesti oma arvamusele põhinevalt. Justkui oleksin kellegile kanna peale astunud, sest mul on enda arvamus ja ma ajan õiget asja.
Miks ma pean seda jama endast läbi laskma? Ma olen tundnud viimased paar kuud täiesti seinast seina tundeid ja just tänu mõne inimese vaenulikkusele.
TÄNA. Võtsin vastu otsuse, et ma blogin edasi… ma ajan täiesti enda asja edasi, nii nagu ma seda teekonda alustasin. Aina kindlamalt ja järjepidevamalt.
Ainuõige esimene samm, mida ma selle suunas teha sain, oli eemalduda igasugustest blogijate gruppidest. Sest see, mida me ei tea, seda meie jaoks ka ei eksisteeri. Ma ei saagi aru, miks ma nii kaugele jõudsin, et liituda kõikidega ja nagu samastuda igaühega. Ei, ma olen täiesti omaette persoon. Nii on kordades lihtsam.
Mitte, et ma otsiks taga enda mugavus tsooni või pelgaks midagi…vaid miks ma pean olema sõnaotseses mõttes kuskil ussi pesas koos, kus ei ole mitte midagi toredat. Peaksin olema nagu vetsu pott, kes laseb kõikide draamad enda seest läbi…Ei.
Ja võtsin vastu ka otsuse, et ma hakkan enda platvormil filtreerima kommentaare. Õnneks, ei ole mul midagi olulist filtreerida, aga on aasta jooksul tulnud neid hetki, kus on pikk kommentaar ja selle alguses/lõpus on solvav kommentaar.
Ma ei lase ju enda koju ka vaenulikke, solvavaid inimesi. Kui keegi ukse taha tuleb ja kukub esimese lausena solvama, siis ma ei kahtleks ka ja lükkaks ukse kinni! Samuti on nii mu blogiga – Oma kodu! Ma filtreerin kõik vaenulikud välja 🙂
Muidugi on kõik arvamused tere tulnud, aga seda mõistlikuse piires. Kui su sõber räägiks sulle loo ja sa avaldad talle arvamust, siis sa ütled sõbralikult ”aga mina arvan nii..” ja sa ei kuku teda halvustama. Kuid kui ütleksin mina midagi, siis tuleb sinna enda arvamus jutust pluss midagi teravat ütlemist mu enda kohta. Olgugi, et ma olen avalik blogija ja nö avaliku elu tegelane, siis ma ei ole kohustatud seda vastu võtma.

Ma olen ka inimene, mul on endal paremaid ja halvemaid päevi… Hetkel on minu hinges lein ja tänu sellele, ei soovi ma kusagil millestki osa võtta, mitte midagi väga kirjutada. Aga ometi tuleb uksest ja aknast neid, kes võtavad su nime suhu ja siis arutlevad asjade üle…

Palun, oleme sõbralikumad, eelarvamusteta, sest me ei tea mitte kunagi, mida teine hinges endaga kannab. Võibolla ütlejal läheb järgmiseks päevaks juba meelest, mida ütles, aga sõnumi vastuvõtjale jätab südamesse killu.

Armastust teile!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga