:)

Proovige end ümbritseda õnnelike inimestega.

Isegi kui sinu elus on rasked ajad, püüa ennast ettekujutada õnneliku inimesena. Nii mitugi korda olen ma trikitanud oma aju. Kui tunnen ennast õnnetuna, püüan mõelda asjadele mis mind õnnelikuks tegid/teevad või mis mind naerma ajab. Olgugi, et ma võin oma aju trikitada nii, siis tegelikult olen ma oma tutvusringkonnas teinud ka kiirsorteerimise. On olnud inimesi, kellega ma kokku puutun ja tunnen, kuidas mu tuju nii alla läheb, ehk on asi tema energias või tema maailmavaates, mis minuga ei kattu. Hmmm…Jube lihtne on veeretada kellegi teise kanda, et tema mulle ei sobi. Võib-olla olen ise üks erakordne eksemplar, kes kellegi energiaga kokku ei sobi.
Varasemalt ma kannatasin need inimesed ära ega pööranud tähelepanu, et tänu nendele ma tegelikult täna sitas tujus olengi. Abikaasa mul ikka ütles, et tegele teiste probleemidega vähem ja oled ise õnnelikum! Sa ei pea olema kellegile vetsupott, kes oma sita sinust läbi laseb.
Hakkasin seda analüüsima enda peal, et kuidas siis saab kellegi träbel mind mõjutada. Mõjutab küll ja väga oluliselt. Olen selline, kes võtab kõigi murekoormaid nii, nagu need oleksid mu enda omad ja üsnagi täpselt hakkan tundma seda, mida tunneb teine oma jamas. Niisiis tegin ühel hetkel lükke, et tegelen ainult enda ja enda pere asjadega. Proovin vältida inimesi, kes ainult kurdavad ja räägivad enda träbelitest. See töötab. Päriselt hoides sellistest asjadest eemale, mis ei puutu sinusse, on kordades kergem olla ja lõpuks märkadki, et kõik ongi nii hästi , nagu Sina seda elad.
Kuna mulle Väga meeldib huumor (ka must) siis suhtlen meeleldi nende inimestega rohkem, kes suudavad olla tema ise ja jätavad enda jamad endale ega koorma sellega mind. Õeldakse ikka ”Mida külvad, seda lõikad”.

Tegelikult tegin ju vana-aasta õhtul ainult ÜHE lubaduse endale. Et järgmine aasta ei huvita mind kellegi probleemid. Siis ometi algas aasta teiste jamade kuulamisega 😀 . Aga rääkides teistest, siis kas ma ise ka räägin oma jamadest? Tegelikult mitte. Ma ei pöördu sõprade poole sellega, et kuule ma täna abikaasaga nii tülis ja jube sitt, et ta ei toonud mulle poest salaamit, mis ajas meid nii tülli nüüd. Jah, me tõesti olime kõige tobedama asjapärast ühe korra tülis, mis kestis vist pool tundi. Mul tuli max salaami isu ja kuna ma ise ei tea valida poest kõige paremat salaamit, siis palusin seda abikaasal, et too käiks kiirelt poes, sest poe sulgemiseni oli jäänud miski 10 minutit. Ta ütles kohe, et mine käi ise ja tema ei lähe. Mispeale mina hakkasin nagu väike laps või max rase naine turtsuma. No ei mahtund pähe, kuidas ta siis ei too mulle salaamit, et kui tema midagi väga soovib, jooksen ma kohe poodi. Loopisin siis tühipaljaid sõnu, et ju siis mina ka sulle teinekord midagi ei too jne. Igatahes, lõppes see tüli väga sujuvalt ära, sest sain isegi aru, kui jabura asjapärast me nüüd raksutame.  Aga taaskord mu mõte läks hüppama ja peatusin ju teema juures, et kas ma ise räägin oma jamadest :D. Ma ei taha üldiselt et inimesed teaksid minu koduseid teemasid. Mind on väiksest peale kasvatatud, et kõik mis on kodus, jääb koju. Olgu ta siis raha teema või mistahes teema. Ma proovin säästa teisi oma mõttetutest jamadest, nagu te alles lugesite (salaami) :D.

Siinkohal kutsun teid üles rääkima oma Kõige jaburamast tülist sõbra või kaaslasega 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga